Keskkonnaministeerium saatis kooskõlastusringile kohalikke metsakaitsjaid tasalülitava eelnõu

Kogukondadele oluliste metsade majandamise planeerimisega seoses on keskkonnaministeerium saatnud kooskõlastusringile justiitsministeeriumisse seadusemuudatuse eelnõu, mis pole kasulik kohalikele elanikele, pole kasulik metsadele, pole abiks kliimamuutustega kohanemisel, kuid on kasulik üksnes metsatööstusele. 12.mail saatis keskkonnaministeerium seaduseelnõu justiitsministeeriumisse kooskõlastusringile. 

Lisaks muudele seadusemuudatustele on üks eesmärke kaotada Metsaseadusest seadusepunkt, mis kohustab asulalähedaste metsade majandamisel kohalike elanike kaasama, mis võimaldab kohalikud inimesed tasalülitada.

Oleme olukorras, kus tegelikult demokraatlikult ja avatult toimiva seaduspunkti järgimise ja täitmise asemel üritatakse seadust muuta selliseks, et inimestel oleks vähem õigusi ja menetlusprotsessides vähem läbipaistvust. Muuta tuleks hoopis kodumetsade lageraiumist soosivat süsteemi, mis praegu seadusemuudatustega õiguslikku alust otsib.

Seadusemuudatuse eelnõu mõju on jäetud hindamata, sest öeldakse, et see on väike, või koguni olematu (seletuskirjast: “Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Negatiivse iseloomuga mõjud puuduvad”). Tegelikkuses on mõju teravalt ja vahetult tuntav just kohalikele. Üle Eesti pingutavad kogukonnad oma kodukoha metsade säilimise nimel eesmärgiga säästa neid puidutööstuse kokkulepete käest. RMK tegeleb puiduvarumisega ja metsa uuendamise ettekäändel raiub lagedaks elujõulisi ja kogukondadele olulisi metsi.

Praeguse hetke kontekstis on oluline, et puiduvarundajat häirivad ebamugavad avalikud õigusekspertiisid, mis ütlevad selgelt, kuidas RMK vassib kaasamiskoosolekutel alusetute põhjendustega, et mitte arvestada inimeste soovidega kodumetsi hoida. Seega on tööstuse huvides, et üha keerulisemaks muutunud kaasamiskoosolekuid enam ei peaks pidama.

Seaduseelnõuga  on võimalik  läbi suruda veelgi kiiremat lageraiete metsandust inimeste metsades.

Tsitaat eelnõu seletuskirjast, mis näitab, kuidas muudetakse uuendamisest ehk lageraiest keeldumine teistel osapooltel võimatuks:

“Samas ei saa põhjendamatu kooskõlastamisest keeldumine olla aluseks põhjendatult vajalike metsamajandamise tööde mittetegemisele. Näiteks metsakahjustuste likvideerimise tööd, metsade hooldusraied, raieküpsuse saavutanud metsade uuendamiseks vajalikud tööd jms.”

Kokkuvõtteks:

• Eelnõu välistaks Eesti inimeste vabaduse osaleda otsedemokraatias, õigusriigile omases demokraatlikus protsessis, oma elukoha arengute otsustamiselkaasa rääkida ja neid soovikohaselt kujundada või hoida. 
• Eelnõu läbimise korral on võimalik otsustada asulalähedaste kodumetsade saatus KOV-des kinniste uste taga ilma aruteludeta. Eelnõu suunab otsustusõiguse avaliku arutelu juurest KOV-de ja metsatööstuse (RMK) kokkulepetele. Tavakodanikel (kohalikel) on sellisel juhul metsamajandamiskavade üle arutamine välistatud
• Eelnõu eesmärk on KOV-i poolt kooskõlastatud RMK metsamajanduskavad, mis oleksid 10 aasta kestel muutumatud. Muudatusi saaks algatada kas KOV või RMK, aga mitte (!) kogukond.
• Hetkel KOVides võimul olevates erakondade poliitikas on kodumetsade kaitsmise huvi leige.
• On suur oht korruptsiooniks, puidutööstusel on võimekust ja motivatsiooni rahastada erakondi. RMK tegevust suunavad salastatud ärilepingud. Selline olukord on arusaadavalt läbipaistmatu, mistõttu kahjulik kohalikule elule.
• Eelnõu on põhiseaduse ja Arhusi konventsiooniga vastuolus.