KAH-alade seaduse muudatuse eelnõu vastuolud ja lahendused

Riigikogusse on saadetud Planeerimisseaduse ja Metsaseaduse täiendamise seaduse eelnõu (755SE), mille eesmärk on anda kohalikele omavalitsustele senisest suuremad volitused kõrgendatud avaliku huviga aladel metsade majandamises kaasa rääkida. Näiliselt hea kavatsus peidab endas paraku mitmeid õiguslikke kitsaskohti ja ei lahenda uuendusraiete pealesurumise ning kaasamise näilisusega kaasnevaid probleeme. Järgnevalt kirjeldame lühidalt eelnõuga kaasnevat negatiivset mõju, ja ka lahendust, mis on rahvaalgatusena riigikogu keskkonnakomisjoni jõudnud ning mida toetab laiem avalikkus.

1. Kogukonnad tõrjutakse otsustamisest kõrvale

Eelnõuga suunatakse KAH-alade majandamist puudutav RMK ja kohalike omavalitsuste (KOV) vaheliste kokkulepete tasandile. Eelnõu sätestab, et KOV peab seisukoha kujundamisel “kuulama ära” ka kogukonnad ja elanikud, kuid ei ole selge, mida KOV ärakuulamise tulemusega peab peale hakkama. Metsaseaduse kohaselt peab RMK kaasama KAH-alade raiete planeerimisse kohalikud kogukonnad ja elanikud. Kui tegelikkuses langetatakse otsused peamiselt vaid kokkulepel KOV-ga, minnakse metsaseadusega vastuollu ja kogukondade kaasamine ei pruugi olla sisuline. Rahvusvaheline säästva metsanduse ehk FSC standard, millele vastavalt omab RMK FSC sertifikaati, näeb punktis 4.1. ette, et kohalike kogukondade otsustusõiguse kellelegi kolmandale delegeerimine eeldab kogukondade poolset vaba, selget ja informeeritud nõusolekut. Seega tekitab otsustusõiguse üleandmine KOV-ile ka küsimuse, kuivõrd see on kooskõlas FSC standardiga.

2.  Omavalitsustele antakse vaid näiline õigus midagi mõjutada

Eelnõu kohaselt antakse KOV-le õigus KAH-alad piiritleda ja kooskõlastada RMK koostatav metsamajandamiskava. Metsamajandamiskaval ei ole aga eelnõu koostajate selgituste kohaselt õiguslikku siduvust. See tähendab, et metsateatisi ehk raielube andes ei tule kavas kokkulepituga arvestada ja nii ole KOVidel õiguslikku garantiid, et kokkulepe ellu viiakse. Samas on omavalitsustel õigus ka KAH-alade puhul seada metsa majandamise tingimusi Planeerimisseaduse § 75 lg 1 üldplaneeringu ülesannete täitmise raames. Üldplaneeringus määratud tingimused registreeritakse metsaregistris ja neid peab metsateatiste väljastamisel kohustuslikus korras arvestama. *

3. RMK  survestab jätkuvalt omavalitsusi lageraietega nõustuma

RMK jääks ka seadusemuudatuse korral KAH-aladel raiete tegemise peamiseks otsustajaks, ent lähtub praktikas seejuures ainult majanduslikest kaalutlustest, eelistades uuendusraieid (sh lageraieid) ning põhjendades sageli, et uuendusraietega majandamine on RMK kohustus. KOV-del on sellises olukorras keeruline tagada oma elanikele heaolu ja tervist soodustav elukeskkond. RMK senine praktika on taotleda KOV-delt üldplaneeringutes kogu riigimetsa osas (sh KAH-aladel) kõigi raieliikide lubamist, survestades sellega KOV-e mitte rakendama neile Planeerimisseadusega antud õigust seada vajadusel raietele tingimusi. Samuti väidetakse omavalitsustele meelevaldse tõlgendusega, et mõnele raieliigile piirangu seadmisel ei oleks võimalik edendada säästvat metsandust ja nii mindaks vastuollu metsaseadusega. Eelnõuga ei ole menetluslikust aspektist lahendatud olukord, kui KOV peaks nõusoleku andmisest keelduma. Seadusemuudatusega ei teki selgust, kas sellisel juhul jääb otsustavaks KOV-i sõna või teeb RMK raied oma soovi kohaselt.    

4. Eelnõu mõjusid ei ole hinnatud  

Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja kohaselt ei ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav, kui seaduse rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud mõju. Antud eelnõu puudutab kõiki Eesti omavalitsusi ja kõiki kogukondi, kelle elukeskkonda riigimetsade majandamine mõjutab. Ometi leidsid eelnõu koostajad, et muudatused on nii ebaolulised, et eelnõu väljatöötamiskavatsust ei vaja. Väljatöötamiskavatsuses tuleks mh selgitada, millised olulised mõjud võivad seaduse rakendamisega kaasneda ja kuidas neid analüüsitakse.   

LAHENDUS: Kõrgendatud avaliku huviga metsi tuleb majandada püsimetsana

Aktiivne kodumetsade kaitse kinnitab riigimetsa avalike funktsioonide tähtsust Eesti inimeste jaoks. Uuendusraiete (sh lageraie) valdav pealesurumine kõrgendatud avaliku huviga aladel sunnib kohalikke kogukondi ja elanikke pidevale pingutusele kaitsma oma elukeskkonda. Et säästa kohalikke kogukondi ja omavalitsusi pidevast vaidlusest RMK-ga, tuleb KAH-metsadele kehtestada seadusega eraldi majandamisrežiim – majandada neid alasid püsimetsadena. Seda ettepanekut, mille esmalt sõnastasid 28 KAH ala esindajad 2021 aprillis, toetab ka laiem avalikkus.

Värske Turu-uuringute AS-i uuring näitab, et riigile kuuluva tulundusmetsa majandamist püsimetsana pooldab 77% elanikest.

* Vt üldplaneeringute raietingimusi metsaregistris: https://register.metsad.ee/#/
Alajaotus: muud – üldplaneeringute piirangud. Üldplaneeringutega on raieid piiranud nt Häädemeeste vald, Rae vald, Viimsi vald jt. Üle Eesti üldplaneeringutes seatud metsakaitselisi piiranguid näeb Maa-ameti wfs kihilt: http://gsavalik.envir.ee/geoserver/metsaregister/ows (alamkiht: ÜP kaitsemetsad)

Kogukondade kogemuslood

SUTLEMA

SUTLEMA „Aastal 2020 kogusime Sutlema KAH metsa lageraie vastu kohalikus kogukonnas 94 käsikirjas allkirja (hiigelsuur arv väikeses kogukonnas). Edastasime allkirjad Kohila vallavalitsusele, kes ei ole tänaseni allkirjade kättesaamist kinnitanud ega...

Loe lugu
TAMMISTE

TAMMISTE 2021. a augustikuus korraldas Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) Tammiste küla Pärnu jõe poolse metsa raieplaanide tutvustamiseks kohalikele kaasamiskoosoleku. Kogukond oli valdavalt kodulähedasse metsa kavandatud uuendusraiete vastu, et säilitada piirkonnas...

Loe lugu
KEHRA TERVISERAJAD

KEHRA TERVISERAJAD Kehra terviseradade ümbruse metsa oli peale 2008. aasta metsaseaduse muutmist juba väga intensiivselt lageraiutud. 2022 toimus Kehra metsa majandamise uute plaanide asjus ettepanekute kogumine ja kaasamiskoosolek. Kohale tulnud...

Loe lugu
NARVA-JÕESUU

NARVA-JÕESUU Narva-Jõesuu KAH-alaks on Auga mets. Varem oli see mets kaitsemetsaks, mille majandamisel lageraiet reeglina ei tehtud. 2017. a paiku algasid kunagises linna sanatooriumimetsas ulatuslikud raied nii era- kui ka...

Loe lugu
JÕGEVA

JÕGEVA Jõgeva valla üldplaneeringu lugu on sarnaselt Narva-Jõesuuga näide sellest, kuidas kohalik omavalitsus eelistab üldplaneeringus jääda üldiseks ja arvestades RMK soovi, mitte metsade kasutusele tingimusi seada.     Kohalikud soovisid, et algatataks...

Loe lugu
RITSIKE PALO

RITSIKE PALO Ritsike palo männimets asub Kanepis, Jõksi järve ääres, jalutuskäigu kaugusel Kanepi alevikust. Tegu on 140 aastase männimetsaga, milliseid jääb praegusel ajal järjest vähemaks. Kohalikud inimesed käivad seal jalutamas,...

Loe lugu
KEILA

KEILA Keila linna lugu illustreerib olukorda, kus omavalitsus väärtuslike metsade pärast RMK-ga  piike murrab, kuid survestatakse oma seisukohast taanduma.  Niitvälja/ Tammiku tee looduslikud alad moodustavad olulise osa kogu Keila linna...

Loe lugu
KOSE

KOSE MTÜ Kose valla Loodusselts on Kose vallaga üldplaneeringu (ÜP) osas kohtus, sest planeeringus ei ole arvestatud tasakaalukalt metsa kõikide väärtustega ja prevaleerib majanduslik huvi. Kogu ÜP menetluse aja, veidi...

Loe lugu
OTEPÄÄ

OTEPÄÄ Kodumetsas Kullalaanel otsustas RMK metsa maha raiuda kohalikega läbi rääkimata. Kohalikud aga tahtsid ja tahavad, et mets jääks püsima,  ja lageraie neile ei sobi.  Kui RMK 13. jaanuaril 2021....

Loe lugu
SAAREMAA

Saaremaa Saaremaa üldplaneeringu koostamine algatati 2018. aasta septembris.   Rannikualade tuulistes tingimustes seati planeeringus esmalt 170 meetri raadiuses elamualadest lageraie keeld. Julget vajalikku sammu kritiseeriti mitmelt poolt selle ebaproportsionaalsuse ja...

Loe lugu

Analüüs: Eestimaa Looduse Fond, Liis Keerberg (liis.keerberg@gmail.com)
Kogemuslood kogus: Päästame Eesti Metsad MTÜ, Farištamo Eller (faristamo@gmail.com)