OTEPÄÄ

Kodumetsas Kullalaanel otsustas RMK metsa maha raiuda kohalikega läbi rääkimata. Kohalikud aga tahtsid ja tahavad, et mets jääks püsima,  ja lageraie neile ei sobi. 

Kui RMK 13. jaanuaril 2021. aastal metsatööde kava kohalikele tutvustas, nägi kava ette metsatöid 0,6 hektaril. Kaasamiskoosolekul tehti kokkulepped, mille hulgas oli ka kokkulepe, et kui midagi muutub, saadakse uuesti kokku. Lisaks lepiti kokkusaamine 2021. aasta sügiseks.

Uute kokkulepeteta  alustas RMK 2022 aasta veebruaris metsateatiste registreerimist, mis hõlmasid metsatöid juba 7,73 hektaril. Hiljem põhjendas RMK märkimisväärset raiemahtude suurenemist üraskitõrjega. Sellega sõitis RMK varasematest kokkulepetest kohalikega metsateatisi (lageraieload) registreerides üle. Keskkonnaameti otsus metsateatisted kinnitada ei saanud seetõttu olla õiguspärane. Nimelt sätestabMetsaseaduse §43 lg 9, et asustusüksuse lähedal asuva metsa majandamisel kaasab riigimetsa majandaja metsamajandamise tööde planeerimisse kohaliku kogukonna või elanikud. Sel põhjusel pöördusidki kohalikud koos Päästame Eesti Metsad MTÜga kohtusse.

Kohtus toimus pikem arutelu selle üle, kas kohalikke oleks jõudnud ja oleks pidanud üraski metsa saabumisest ja üraski tõrjumise vajadusest teavitama. Ringkonnakohus on tänaseks leidnud, et kohalikke oleks pidanud kaasama igal juhul (üraskiga või üraskita). Lageraie algas kohalikele üllatuseks 17. märtsil, viimane metsateatis piirkonda registreeriti 16.märtsil, sama kuupäevaga on ka metsakaitseekspertiisid (MKE). On ka oluline, et ürask teadupoolest ei ilmu metsa üleöö ega salaja. Samuti ei saa üraskist lahti lageraiega, küll aga saab lageraiega lahti metsast.

Kohalik omavalitsus antud vastasseisu pole sekkunud ega abistanud üraskite tõrje, kohtuasjaga või näiteks pakkunud lähtuvalt avalikust huvist kohaliku metsa kaitse alla võtmist üldplaneeringus. Probleem saigi alguse sellest, et vallavanema lubadus enne valimisi oli: “Kogukonna jaoks oluline mets olgu püsimets!” Mõne päeva jooksul pärast valimisi andis ta aga kooskõlastuse RMK-le lageraieks, jättes kohalikud üksi Kullalaant RMK ja Keskkonnaameti vastu kaitsma.

Et säästa kohalikke kogukondi ja omavalitsusi pidevast vaidlusest RMK-ga, tuleb KAH-metsadele kehtestada seadusega eraldi majandamisrežiim – majandada neid alasid püsimetsadena. Seda, mille esmalt sõnastasid 28 KAH ala esindajad 2021 aprillis, nõuab kevadel Riigikogusse arutelule liikunud rahvaalgatus kodumetsade kaitseks ning toetab laiem avalikkus. Värske Turu-uuringute AS-i uuring näitab, et riigile kuuluva tulundusmetsa majandamist püsimetsana pooldab 77 % elanikkonnast.

Kohalik omavalitsus antud vastasseisu pole sekkunud ega abistanud üraskite tõrje, kohtuasjaga või näiteks pakkunud lähtuvalt avalikust huvist kohaliku metsa kaitse alla võtmist üldplaneeringus.