Rand, Eller: Rahvaalgatus kodumetsade kaitseks - 8 kuud
Rahvaalgatuse nõudmisele lõpetada uuendusraied riigi maal asuvates kodumetsades pole seni sisuliselt lahendust otsitud. Rahvaalgatuse toetajad on siiralt üllatunud, mis kasu on riigikogust, kui komisjon sisuliselt asjaga ei tegele.
Rahvaalgatuste veebikeskkond (rahvaalgatus.ee) annab võimaluse esitada ühiskonnale olulisel teemal riigikogule ja kohalikele omavalitsustele ettepanekuid probleemi sõnastades ja algatustele toetust kogudes.
Tänavu märtsis oli kõnealusel veebilehel üleval avalik pöördumine kodumetsade kaitseks, millele koguti ühe päevaga tuhat allkirja. Kokku 3769 allkirja ja 40 organisatsiooni toetus anti riigikogu keskkonnakomisjonile üle kuu aega hiljem ehk 25. aprillil 2022.
Keskkonnakomisjonil lasus kohustus pöördumist menetleda ning selle suhtes seisukoht kujundada.
Nimetatud rahvaalgatuse esimene arutelu toimus keskkonnakomisjonis 14. juunil. Rahvaalgatuse esindajad andsid tunniajasel koosolekul ülevaate rahvaalgatuse põhipunktidest. Keskkonnaministeeriumi ametnikud ja riigimetsa majandamise keskuse (RMK) tollane juht Aigar Kallas andsid oma hinnangu, põgusalt võttis sõna ka paar komisjoniliiget.
Sisulist arutelu, nagu on kirjas rahvaalgatuse lehel, tol päeval siiski ei järgnenud. Keskkonnakomisjoni esimees (sel ajal Yoko Alender) rõhutas, et sisulise aruteluni jõutakse sügisel.
Suvel vahetus keskkonnaminister, vahetus ka keskkonnakomisjoni esimees: Yoko Alenderi (Reformierakond) asemele määrati Andres Metsoja (Isamaa). Uus komisjoni istung 18. oktoobril peeti kinniselt.
Rahvaalgatuse veebilehel on nüüd kirjas, et menetlus on lõppenud otsusega: «Otsustati lahendada pöördumises püstitatud probleem muul viisil.» Lisatud on Andres Metsoja selgitus.
Metsoja selgituse järgi on rahvaalgatus küll oluline. Tõsiasi on aga see, et alates algatuse esitamisest peaaegu seitse kuud tagasi ei ole komisjon sellega mitte midagi sisulist peale hakanud. 18. oktoobril esitatud teabe kohaselt jätkatakse tulevikus sel teemal pidevat arutelu, 28. novembrist pärineb info, et probleemid lahendatakse metsaseaduse ja planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõu ja metsanduse arengukava 2021–2030 eelnõu menetlemisel.
Need vastused ei ole tõsiselt võetavad, sest kodumetsade maharaiumise üle otsuste edasilükkamine võimaldabki need metsad maha raiuda praegu!
Metsaseaduse ja planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõu on plaani järgi valitsuses neljapäeval, 1. detsembril, kuid praegusel kujul aitab eelnõu rahvaalgatuses toodud murekohtadest mööda minna ega puuduta rahvaalgatuses toodud probleemi lahendust, vaid hoopis vähendab demokraatlikku asjaajamist. Eelnõu järgi piirataks hoopis kodanike õigusi.
RMK jätkab aga riigimetsa aladel asulalähiste ja kodumetsade uuendusraieid üle Eesti ja isegi need kohad, kus RMK on lubanud mitte raiuda, jäävad tihti harvesteri ette kohe, kui kohalikud kaotavad valvsuse. Just selline on praegu olukord Narva-Jõesuus.
Novembri alguseni on keskkonnakomisjon ignoreerinud rahvaalgatusega esitatud probleemi, ent 5. novembril Pärnus toimunud metsanduse infopäeva järel ütles komisjoni esimees: «Seni on lahendamata küsimus, kuidas kompenseerida kogukonnametsadeks kujunenud erametsade piirangud. Inimese elukeskkond on kohaliku omavalitsuse asi, omaniku vara on omaniku asi. Riigi asi on leida siin kesktee ja vajadusel maksta piirangud kinni.»
Rahvaalgatuse toetajad edastasid kevadel sõnumi, et kaitsta on vaja kohalike omavalitsuste juures asuvaid riigimetsi, see ei puuduta eravaldusi. Ühiskasutuses riigimaa omanik on Eesti rahvas üldiselt.
Rahvaalgatuse nõudmisele lõpetada uuendusraied riigi maal asuvates kodumetsades pole seni sisuliselt lahendust otsitud.
Komisjoni esimees tundub rahvaalgatuses esitatud nõudmisi teadlikult ignoreerivat. Seosetu on tema jutt erametsanduses makstavate toetuste või kompensatsioonide huvikaitsest. Erametsaomanikele kompensatsioonide määramine on eraldi teema, riigi maadel kodumetsade ja KAH-alade suhtes ei ole seda küsimuse alla seatud.
See, et komisjoni esimees otsustab rahva algatuse kõrvalise põhjusega tagasi lükata, viitab erapoolikule huvikaitsele ja vastutusest taganemisele. Metsoja selgitus pärast kinniste uste taga tehtud otsuseid on vastuolus eelneva info ja antud lubadustega.
Rahvaalgatuse toetajad on siiralt üllatunud, mis kasu on riigikogust, kui komisjon sisuliselt asjaga ei tegele.
Kindlasti ei tohi nii suure toetusega rahvaalgatus jääda tähelepanuta. Poliitilise tahte puudumine ei saa olla õiguslik alus rahvaalgatus seisma jätta või lõpetada.
Oleme seisukohal, et riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Andres Metsoja takistab demokraatlikku protsessi ning lõhub silda rahva ja riigikogu vahel.
